Ühine otsus oli kulutada päev Arhangelskiga tutvumiseks. Tsiklid jäid selleks päevaks valvega parklasse, meie sõitsime liinibussidega, pilet iga sisenemine 21 kopikat.
Kõndisime rannapealsel, väisasime meremuuseumit, jalutasime promenaadil ja tutvusime kaubandusega. Oma päritolu ei õnnestunud varjata 🙂 Matkatarvete müüja pakkus, et eestlased. Oli veel kahelnud, et kusagilt pribaltikast on, aga meil pidavat äratuntavalt eestlaste välimus olema. Söögikoha müüja ütles kohe, te eestist. Jutust tuli välja, et ta oli sündinud Lätis.
Nüüd tsiklid puhanud plaan homme sõita Onega linna poole. Ilmselt mitte kõige lihtsamaid teid pidi 🙂
