Hommikul kotid kokku ja kodu poole teele. Koidula piiripunktis läks kõik kiiresti- paarkümmend minutit ja Eestis.
Õhtuks õnnelikult kodus, Robi küttis sauna, Venemaa mustus sai välja leilitatud.
XIII päev Pihkvast koju
XII päev Veliki- Novgorod Pihkva
XI Lodeinoje-Polest Veliki- Novgorodi
X päev Medvezogorsk- Petrozavodsk- Olenets- Lodeinoje Pole
Medvezogorskist Petrozavodskini ja edasi on igav trass. Vana Murmanski maantee sõidab nagu Venemaa Route 66 selle kõrval. Õnneks tuli nii palju tarkust, et keerasin sellele. Tulemus suurepärane, tee sant, aga ümbrus ilus. Karjala külad ikka võrreldes põhjapoolsetega palju ilusamad.
Petrozavodskis sõitsin läbi linna. Kesklinnas oli politseinike kontsentratsioon nii suur, et tegi lausa närviliseks. Kui küsisin, mis toimub, tuli välja, et täna mingi püha- Venemaa päev. Pidi tulema miitinguid. Kui küsisin kas za või protiv õeldi, et valitsuse vastu. Pilt kohe selge.
Käisin Verhnoje- Olenetsis poes, varusin telkimiseks provianti. Kahjuks ei saanud sellele järvele ligi, mille äärde tahtsin jõuda. Vedas 🙂 Hullult hakkas sadama. Täna esimene kord, kui tõmbasin vihmakombe selga.
Leidsin Bookingust laheda kämpa Lodeinoje -Polest edasi Zaoztrovye juures. Suur kompleks ja ainult mina.
Homme plaanis sõita läbi Volkhovi Velikije-Novgorodi.
IX päev Kargopol- Pudozh- Medvezogorsk (Karhumäki)
Kargopolist tee Pudozhini kruusatee kohutav. Aukus ja mitmes kohas näha, et hiljuti üles keetnud. Pudozhis, kui söömas käisin, autojuhid küsisid, kas tee on läbitav. Ilmselt viimase nädala teema, et niigi sõidetavaks kuivanud.
Peale Pudozhi proovisin leida kaljujoonistusi, tuli välja, et õigest kohast olin juba mööda sõitnud. Selleeest nägin ilusat Äänisjärve kallast ja männimetsa. Kui põhjapool sääski ega muid sitikaid praktiliselt polnud, siis nüüd on peale igat viieminutilist peatust õhk paks.
Ei viitsinud Pudozhist bensiini võtta ja tulemus käes- järgmine tankla 170 km kaugusel. Läkski kanister asja ette, aga Medvezogorskisse jõudsin ikkagi aurude peal.
Enno ja Andrus olid leidnud mõnusa kämpingu. Tsiklid seisid ilusasti akna all.
VIII päev Onega-Plesetsk-Kargopol
Hommik algas jälle kruusaga. Onegast kuni Plesetskini oli kruus, kruus ja kruus. Plesetskist Kargopolini asfalt.
Plaan sõita edasi Pudozi poole
VII päev Arhangelsk-Severodvinsk-Onega
Severodvinskist Onegasse ropp liivasoss kruusatee. Üks vanamees ütles, et selle tee korda tegemine on juba neljanda kubetneri valimislubadus.
Üks matka eesmärk täidetud- Valges meres ujutud 🙂
Ööbimiseks ilus koht Onega jõe kõrgel kaldal.
VI päev puhkus Arhangelskis
Ühine otsus oli kulutada päev Arhangelskiga tutvumiseks. Tsiklid jäid selleks päevaks valvega parklasse, meie sõitsime liinibussidega, pilet iga sisenemine 21 kopikat.
Kõndisime rannapealsel, väisasime meremuuseumit, jalutasime promenaadil ja tutvusime kaubandusega. Oma päritolu ei õnnestunud varjata 🙂 Matkatarvete müüja pakkus, et eestlased. Oli veel kahelnud, et kusagilt pribaltikast on, aga meil pidavat äratuntavalt eestlaste välimus olema. Söögikoha müüja ütles kohe, te eestist. Jutust tuli välja, et ta oli sündinud Lätis.
Nüüd tsiklid puhanud plaan homme sõita Onega linna poole. Ilmselt mitte kõige lihtsamaid teid pidi 🙂
V päev Arhangelskisse
Öösel sadas vihma ja hommik oli kaunis kõle. Andrus sai kähku lõkkele tule alla. Tegime kiire tee ja paar võileiba ja teele.
Pidi tulema lihtne päev sõites trassi mööda Arhangelskisse, aga nagu ikka inimene plaanib, jumal naerab 🙂 Nii otsustasimegi teha väikese kõrvalpõike, et üks külake üle vaadata. Sõitsimegi siis 25 km 5 tunniga ja kui jõudsime külasse, kus pidi olema sild ja veel paar kilomeetrit trassile, selgus tõsiasi, et sild ei ole veel paigaldatud peale talve. Kui küsisime, kuidas saab, soovitati sedasama 25 kilomeetrit metsateed. Ahastus tuli peale. Arutasime kohalikega, kuidas üle jõe saada, kui üks kõhklevalt mainis, et on ju ka üks jalakäiate sild…
Lasime endale silda näidata, sest tagasi tõesti ei tahtnud minna. Sild oli pehmelt öeldes kipakas! Ega midagi kohvrid ja muu padajann maha ja krõbinal üle.
Vaata:
http://reisisell.grebert.ee/wp-content/uploads/2017/06/FHD0003.mov
Edasi juba kõik lihtne, kohvrid külge ja trassi mööda 150 km Arhangelskisse. Öömajaks hotell Belomorskaja, valikut kallutas valvega parkla kasutamisvõimalus.
IV päev Kargopolist läbi Nyandoma. Telkimine Led jõe kaldal.
Hotell oli tõeline nõuka aegne jäänuk. Samas kõhud saime hommikul korralikult täis ja poole üheteistkümnest olime sadulas ja teel Nyandoma poole.
Vahepeal, kui trassil kulgemine läks igavaks, lõikasime mööda kõrvalteid läbi külade. Õigesti tegime, iga kord juhtus midagi põnevat. Ja külateed on muidugi müstilised: liiv, muda ja üle põlve lombid. Ühes kohas saime jõge ületada lausa rippsilda mööda.
Telgime Led-i jõe kaldal Kobõlinskaja küla lähedal 62.2917,42.950954
Homme plaan jõuda mööda M8 trassi Arhangelskisse.
Vaata:
… ja silda polegi
