Raul, Enno ja Andrus tutvuvad Põhja-Venemaaga
Ilm oli suurepärane, vahepeal üle 16 kraadi. Voodrid said välja.
Lõikasime otseteed, mida isegi Google ei tunnista Prokšino külast Solžasse. Tee ei olnud nii hull, kui lootsime, aga ikkagi 🙂
Teid oli hullemates kohtades, kus vesi üle tee voolas lapitud pindudega. Ühes sellises kohas õnnestus Ennol sumps lahti sõita. Õnneks ainult kinnitamise vaev.
Õhtuks jõudsime Kargopoli. Päeva sõiduks tuli ainult 220 km.
Vaata:
Startisime peale kahtteist, hommikul oli väike rataste hooldus ja lootsime kohalikus kohvikus süüa saada, aga lõime käega, sest aega oleks läinud palju.
Mõtlesime, et tore oleks Laadoga ääres ära käia, otsetee viis daatsade rajooni, aga lõppes mingi väiksema veekogu juures. Tee oli aga tase 🙂
Sõit algas trassi mööda, aga õnneks Andruse Garmin juhatas meid parematele teedele. No teed on ikka vägevad küll on peegelsiledat asfalti, siis löökauke täis, siis peaaegu pinnasetee, ühesõnaga kõigile midagi.
kuumaastik tõi kohe välja kõik nõrgad kohad: Enno rattal lõi vasaku esiamordi õlist tühjaks, Andrusel põrutas kohvriraami neljast poldist kaks minema. Vajaliku poldi saimeVinnitsa külas Vana Tallinna vastu kohalikult mehaanikult. Minul murdus kaamera jala kinnitus.
Peale üheksat jõudsime plaanitult Vytegrasse. Leidsime hotelli Yakor ehk siis ankur. Kui admin kuulis, et oleme Eestist tahtis ta vaata, et ära joosta. Paberimajandust on välismaalastega päris hullult.
Homme plaan lõigata huvitavaid teid pidi Kargopoli poole.
https://www.magisto.com/int/video/PQEFNQIKRjlhBwFhCzE?l=vsm&o=a&c=c
Hommikul aitas Peep süüteluku punase juhtme lappida. Tuhat tänu talle. Sõidetud sai 387 km, piiri peal läks aega vähe üle kahe tunni. Sõita oli omajagu krõbe, vahepeal vähe vihma ja kõige vähem oli 4 kraadi. Hotelli saime Svyasstrois, all on päris tore kohvik Kamelot.
Kõik ärasõiduks valmis, varsti peaks Enno ka jõudma
